Viimasel ajal olen m00da Inglismaad ringi tuisanud. N2inud, k2inud vapustavalt ilusates paikades...
kuid mis toimub?
minu elu hetkel...
3 n2dalat tagasi viibisin Las Palmase sysimustas rannaliivas, milles imepisikesed kvartsiosakesed kui teemandid s2delesid...lainemyha k6rvus, p2ike p6ski silitamas ja nina raamatus...ning mis teha... aeg-ajalt peatus pilk ka kenadel surfipoistel:) Sain kohaliku vanaisa Santiago v6rra rikkamaks:) Iial ei unu mul tema hispaania kitarri m2nguoskus, lauluh22l ega ka kohaliku baaripidaja Pedro kylalislahkus ning huumorimeel:)
2 n2dalat tagasi kimasin jalgrattaga...liikumisvahend-millel ma ei ole rohkem kui aasta s6itnud...ringi oxfordi lummavatel t2navatel...
nyyd olin mina yks neist hullunud rattureis keda aasta tagasi oxfordi kylastades hirmunult j2lgisin...leekpunased vahtralehed, hubased kohvikud ja m6nus vanade raamatute l6hn ninnas...see on linn kuhu l2heks ikka ja j2lle tagasi
Ning nyyd leian end ligi 300 aastat vana cottage ryppest. Looduskaunis v2ikekylas, maakonnas, mida kutsutakse inglismaa aiaks. Olen olnud siin vaid m6ned p2evad, kuid perekonna ja kylaelanike lahkus tekitab tunde, et olen osa kogukonnast. Ning see loodus...
Ma olen t2na nii 6nnelik, sest skypesin s6pradega keda pole yle aasta n2inud/kuulnud. Ning hetk hiljem oli Ushi facebookis...ma lihtsalt s2rasin r66must, kui temaga suhtlemiseks klahve kl6bistasin. Me pole ju omavahel ligi 5-6 aastat suhelnud. Kuid ta on minu pere. See omakorda t6i meelde m00dunu ja hiljem vaadatud film shveitsist rebis lahti vana haava...exsisteerivad inimklassid...rikkus-haritus-inimlikkus...kes ma siis olen...kuhu ma minema peaks...
kohti mida nimetan koduks...on vist rohkem kui yks...
ei tea...ja ega tasugi vist pead murda...seni kuni k6ik su ymber on h22, oled ka ise h22... ja, et enda ymber ainult h22d n2ha saada...tuleb olla paadunud optimist...v6i siis minu puhul...hea unustaja:)
tean vaid yht...ma ei taha enda ymber inimesi kes kiruvad toompea poliitikuid. Lihtsalt ei taha. Saagu yle v6i hakaku raamatuid lugema!
Sedapsi!
