Bowen

Talvise juulikuu 2,5 nädalat sai veedetud Bowenis. Seda vägagi lihtsal põhjusel...millegi eest oli vaja lennukipiletid osta ja seda miskit tulime leidma Boweni nimelisse väikelinna. Peale paradiisi randu ja mõnusat nädalast tsillimist Cairnsi läheduses valmistasime end vastu tahtmist ette jällegi töölainele. Esmamulje sellest linnast ...millest pole siiani lahti saanud oli....khm...vabandage väga aga...pommiauk. Nagu oleks tagasi kõrbelinnas (Mount Isa). Ainult, et teed olid veel laiemad ja majad paiknesid veel hõredamini. Kuid siiski siiski...midagi on selles linnas peidus. Ning jumalale tänatud leidsime me selle miski üles. Nimelt otsustasime öömaja otsides otse loomulikult kõige odavama karavanpargi kasuks. Mis esmamuljel asus kesklinnast kaugel....aga oh üllatust, otse imeilusa ranna ääres. Nii olemegi juba kaks nädalat elanud Rose Bay nimelises paradiisis.

Elame otse ranna ääres pakun u. 100 m. Ning rand ise on ikka üle prahi. Nii sinist ja läbipaistvat vett pole ma Austraalias varem näinudki. Kohustuslikud liivarand ning kookospalmid on ka loomulikult olemas. No mida sa hing muud ikka ihkad, kui peale tööd ookeanilainetesse ja hiljem tähistaeva ning meeletu kuu all üks külm õlu, soovikorral võib ka rohkem:).

Tööst ei viitsigi pikalt rääkida...istutame tomatitaimi. Vahest on tunne, et olen 85 aastane, sest istutame käsitsi...ja ikka 7-8 tundi jutti. Alguses valutas no ütleme allpool rindu kõik lihased...pluss käed....aga no nüüd oleme juba proffid ja valutavate lihaste arv väheneb iga päevaga:). Igatahes viskame põllaääres aeg-ajalt ikka aiku ja petsi kategooriasse kuuluvaid nalju. No aga kui te ise sõidaksite selliste masinatega nagu meie (keera rooli 3 käega, ning meil on iga-maanteaugu-võimendusega-autu), nokatsid peas....siis. Ning plaan on välja anda põllulaulude kogumik vol. 2....läbirääkimised sponsoritega käivad. Farmer on igatahes suure ilusa koeraga alkohoolik, kellel on üks nägus abimees...aga mis neist ikka lobiseda.
Vabad päevad veedame me loomulikult...rannas, siin on ümberkaudu 8 randa ja ma olen juba lisaks meie kodurannale veel teisegi paradiisi leidnud.

Nats ilmast ka...
Ööd on siin mustad...ja pikad...ja mõni öö koori end magamiskotis suisa porknaks aga ikka on palav, teinekord võib aga pusagi selga jätta, et värvilised unenäod tuleksid. Päeviti on soe ja peenardevahel saab päikest, mina ajan juba nahka...kurivaim.
Mnjah, mis veel...mõni päev tagasi oli täiskuu...kuna siin vastupidiselt teile läheb vara pimedaks, siis oli juba kusagil seitsme paiku taevas suur ...hiiglasuur, oransikas täiskuu...no ja loomulikult tuli minna ujuma. Niisiis sooritasimegi me Kristiga täiskuu all soojas ookenivees porgandujumist ja laulsime laule nii põllulaulude kui ka muudelt kogumikelt. Jah ega iga kord pole joobe tekkimiseks vaja alkoholi, piisab hiiglaslikust täiskuust, eks õlu tuleb hiljem:).
Nii....aga ka meil on plaan siin jaanipäeva pidada, ettevalmistused selleks igatahes käivad. Kuna meil on siin kämpas veel üks eestlane, siis panime pead kokku ja tekkis mõte, et vaja rannas ikka see lõke ja saslõkk ja kitarr ja õlu... pull ära teha. Täna tegigi eesti mees 3,5 kilost sealihast saslõkki. Meie juba vähe vanemate ja targematena ostsime poest mehiko kana...ja ma tegin veel laari sibularõngaid, saslõki jaoks...liha on teadupärast ikka meeste teha. Veel suutsin ma meie 4 liitrise veinikanku sisse augu teha...mis ei olnud ette nähtud ja avastasin, et meie eelmise nädalal ostetud õllekastist on alles vaid neli õlut. No mina ka ei tea mis toimub. Küll homseks lahenduse leiame, ning vaadates seda lihalaari ja mõtted ilusast rannast ning Argentiinlasest kitarrivirtuoosist- Alehandrost ja elavast tulest, siis ...elu on lill:). Niisiis sõbrad, ärge muretsege...siin on lahe! Oodatud koormavatest töönädalatest on kujunenud hoopis mõnus pikendus puhkusele, millest töötamine tundub tillukese osana, mis siis kui ta alla jääb ka enamik ajast päevas:). Paradiisirand Rous Bay korvab kõik!