Tere kallid sõbrad, teiega räägib tuntud kirurg Viinamarjake. Nimelt oleme me Kristiga nüüd juba 1,5 nädalat laua viinamarja pakkijana töötanud. Ning täna oli meil võimalus käsi valgeks teha ka viinamarja korjajana. Võiks öelda, et jagame juba matsu. Ning tänu valgetele kummikinnastele, mida me tööl kanname, tekib nii mõnigi kord päris tähtis tunne:), et teeme farmikarjääri a`la viinamarja doktorina. Vahest peale mõnetunnist pakkimist...tavaliselt ikka õhtu poole, saab Raidlaga ikka uuritud, et mis siis patsiendil täna viga on, kas ämblik segab, on ta mellibagi küüsi sattunud või lihtsalt käärima läinud. Kuna meie töö varustuste hulka kuuluvad peale valgete kummikinnaste ka veel käärid, siis leiame end nii mõnigi kord lolli mängimas ja viinamarjakobarat kääridega torkimas. Aga enamuse ajast teeme me ikka tõsine nägu peas, usinasti tööd.
Ning kuna me pidime kasti pakkima 10 kilekotti, kokku 10 kilo, siis otsustasime kaalu järgi, et kumb meist saab riigikokku ja kumb hakkab Eesti panka juhtima, jah, rohkem sõnu pole vaja...
Igatahes oleme me jälle igati rahul, töö tundub võrreldes teiste farmitöödega lihtsam. Krissu ja Vallo korjavad õunu, mis on palju kontemurdvam tegevus. Kuna see aasta pole just kõige parem viinamarja saak, ostjad langetavad hindu ja ka korjajad ei ole head, siis peame me vahest nende taga ootama ja kuulama, kuidas meil homme vist saab töö otsa ja homme, et ei meil on tööd veel vähemalt nädalaks. No eks paista, mis saab.
Me oleme tööl ainukesed eestlased ja seega saame me rahulikult oma jutte rääkida aga, et vältida igasugu valearvamisi, sest inimesed, kuuldes oma nime ikka arvavad, et räägitakse midagi halba on meil farmi peakangelastele hüüdnimed välja kujunenud. Ja siin nad on...
Boss, ülemus - jah, ei ole paremat nime tõesti bossule leidnud. Itaallane, temperamentne ja kui vihastab, siis kärgib, aga meiega pole seda õnneks veel ette tulnud. Oskab jube armsal ja tasasel häälel öelda, et ``kõik on korras:)``.
Lilleke - bossu naine, armas, arusaaja ja hoiab meid. Kuna neil on peres tõeline seebikas käimas, siis tundub ta mulle kurvameelne, kuigi üritab kogu aeg naeratada. Väga armas naine.
Ema, kubjas- meie vanem töökaaslane Vinsensa ja maja, milles elame, omanik. Esimese nime sai selle järgi, et nii kutsus teda Lilleke, et meil on siin üks vana olija, kes on nagu ema muudkui käib ja õpetab. No ja teise nime panime juba meie, sest ta muudkui käis ja õpetas:). Ning kuna ka tema soontes voolab itaalia veri, siis pole midagi teha....juttu jätkub tal kogu aeg...kauemaks...kauemaks kui meil kuulmist. Ning plaat kipub korduma. Siiski-siiski, ta on lahe ja südamlik ja armas ja vahest üllatab oma noorusliku mõtlemisega. Ning kuna ta on heatahtlik, siis ei saa seda kõike, millega ta meid vahest ärritab talle pahaks panna.
dr. Viinamarjake ja Vinsensa:)...vot, see s6brad on alles diim!
Toriseja- bossu isa, endine farmiomanik. No te peaks kuulma selle mehe häält! Uskumatu, madal, tõrrepõhjast ära suitsetatud hääl. Ja ta muudkui käib ja toriseb ja kui ta vihastab, siis hoia alt. See tõrrepõhi muutub kõue kärgatuseks. Aga see on nii lahe, me ei suuda kuidagi naeru tagasi hoida, kui juba kaugelt kuuleme, et toriseja tule:). Täna ta seisis korra mu seljataga ja vihastas, et korjajad olid jälle marjad ära lõhkunud. Ossa jutt, mul tõusid ihukarvad püsti, kui ta käristas...ning polnud tähtis, et ta ei vihastanud minu peale, hirmus oli ikkagi. Aga jah, lahe hääl...see jääb meil veel kauaks meelde.
Memm, Vanaemake- Rosa, no temast tuleks kirjutada üks pikkem jutt. Ühesõnaga sitsiiliast pärit 75 a. Üksik Vanememm, kes elab Vinceta majas. Omaette frukt. Olen paju vaeva ja närve kulutanud, et saaks majas rahulikult elada. Kristi jaoks oli temaga suhtlemine kergem, minul kippus aga kannatus katkema.
Võtaksin selle kõik kokku nii...olles õppinud, kuidas rösterit kasutada, kus kartuleid hoida, kuidas asju külmiku paigutada ning Kristi sai teada, kuidas sõelaga spagette kurnata...sai tädike vist lõpuks aru, olgugi, et pidin selleks häält tõstma, et ma ei ole harjunud nii palju tarkust korraga vastu võtma. Aeg ajalt ta ikka üritab õpetada ja näidata kuidas asju tehakse....a...jah Kristi õppis veel seda trikki ka, kuidas saiakotti ilma seda plastmass jublakata, mis seal ümber tavalistelt on, kinni saab panna. Nimelt võib kotile sõlme peale teha, vot milline trikk! Või on veel teine väga kaval võimalus....sa keerad koti ääre lihtsalt alla;). Jah, seda tarkust koguneb meil siin elades ikka omajagu. Asja tuum on tema seletustes-õpetustes selles, et olgugi, et ta räägib pikka jutu ära ja ütleb sinna lõppu õlgu kehitades, bõt, its ap tu juu! (eks te ise tea). Eeldab ta ikka, et teed seda mida tema tahab. Aga meie ei taha tihtipeale seda, mida tahab 75 a. Üksik Sitsiilia memm. Siiski-siiski, elame me juba mitu päeva üksmeeles ja harmoonias:).
Ning loomulikult vürtsitavad meie elu veel viinamarjakobarate vahele elama kolinud ämblikud, mõned mürgised
(red back), mõned mitte, mõned peredega....enamik mitte. Ning vahest satuvad nad ka meie unedesse...enamikesse õnneks jällegi...mitte. nii, et igav meil, viinamarjatohtritel, siin juba ei hakka!
No comments:
Post a Comment