Mõista-mõista, mis see on?

...jämme pakk nagu silgupütt mille külge end viis paksu põrssakest imenud on?

No otse loomulikult on see minu jalg....õigemini suisa minu mõlemad jalad...õigemini nägid sellised välja ka Kristi jalad...pääle pikka lennureisi aga see selleks.
Ok. Algame siis algusest.
Meie `no lähme näiteks Austraaliasse` reis algas ligi 40 tundi kestnud auto,-bussi,-lennu sõiduga, suunal Salevere/Pärnu- Tallin- London- Hong-Kong- Sydney.

Reis algas ja ka lõppes üllatavalt lihtsalt, mitte mingeid jamasid ei tekkinud, keegi ühtegi pagasit ei kaotanud, lennuk ei raputanud, ega muud....ühesõnaga minu kõige muretum lennureis. Londoni lennujaamas sai ooteaega kohaliku õlut degusteerides parajaks tehtud ja lend öise Hong-Kongi kohal avaldas mulle nii suurt muljet, et tekkis tahtmine sellesse linna ka päevasel ajal sisse põigata. Tuledes hong-kong oli üks ilusamaid vaateid, mida siiamaani lennukist näinud olen...oh jah..
Lennureis oli meeldiv, möödus suhteliselt kiirelt, sest nagu ikka meie Kristiga korralike tüdrukutena kuulasime mida vaja teha ja tegime. Näiteks soovitati lennureisi ajal palju vedelikku tarbida ja no me siis tarbisime. Sai vaadata filme, vaatasime. Samuti oli südantsoojendav meil kui tüüpilistel-külmadel ja kinnistel eesti tüdrukutel kuulda, kuidas meid lennukitöötajate poolt armsateks neiudeks kutsuti. Häh, nüüd siin Sydneys juba natuke olnuna teame, et siin on kõik armsad tüdrukud...milline pettumus...muudkui lovely ja lovely....no eks minagi soovin tööl kõigile lovlit päeva...päikeseinimeste värk, junou;)
Lennuki saabumisajaks oli määratud 7.15 hommikul. Oli uus päev.














Nii aga nende samade põrsapakkudega (mis olid sellised veel 2 päeva) kepslesime me kohe Sydney kesklinna, kus saime templi passi igaveseks, mis ütles, et need tüdrukud on siin täiesti legaalselt ja ilma igasuguste pahade tagamõteteta. Seejärel jätkasime me oma kepslemist läbi peopesa peale mahtuva tornidelinna Sydney kurikuulsa ooperimaja poole, et seda siis oma silmakestega kaeda ja ka paar turisti pilti teha. Mis siis, et väsimus tahtis ä tappa ja uni oli kulla hinnaga. Kristi targema tüdrukuna teadis, et ei tohi kohe koikule kobida, sest siis jäävadki öö ja päev sassi. Niisiis üritasime õhtuni üleval püsida, et siis oma lahkete võõrustajate juures elu magusamat und nautida. Tol ööl magasin sügavalt nagu uinuv kaunitar...